Kork avaneb ja..
Ei, ei räägi legendaarsest Kelmide ja pühakute telesarjast seekord. Räägin hoopis rahast. Ja kuhu see kaob. Ja miks ta võib kunagi tagasi tulla.
Tänasel Gasellide üritusel sai oma aupaiste kätte Pühaste pruulikoda. Eks õllesõbrad teavad, et Pühaste kõigutas kodumaist õlleturgu mullu kõvasti sellega, et kogusid Fundwise'i kaudu üle poole miljoni euro ühisrahastust. Aga Gaselli TOPi eesotsas on nad hoopis selle pärast, mis nad kuni 2018. aasta lõpuni ära teinud olid.
Seega on tegemist ühe kõige kiiremini kasvava ettevõttega Eestis üldse, rääkimata pruulikodadest. Ja see on ju hea. Samamoodi kaasab hetkel juba teist ringi raha Tanker, kes eelmise, 700 000-eurose ühisraha abil ehitas oma väga ägeda uue tehase Jürisse ning seekordse 500 000 euroga teevad selle oluliselt efektiivsemaks.
Millest selline laienemine? Juhtus nii, et valitsus nõustus aasta algusest tõstma 50% aktsiisisoodusega tootmist (koodnimega väikepruulimine) 600 000 liitri pealt aastas 1,5 miljoni liitri peale. Ka seda peavad osad tehased (Põhjala ja Tanker eelkõige) peagi piiravaks, aga mitte seepärast, et eestlased nüüd üleöö käsitööõlle usku oleks läinud - vastupidi, suuremad tehased ekspordivad julgelt 60-80% oma aastatoodangust. Põhjalal näiteks oli paar kuud Pekingis oma pop-up õllebaar.
Väike põige ajalukku (kui nii võib öelda): Sori pruulikoda Tallinnas sündiski ühisrahastusest. Aga sellest üks teine kord.
Need summad tunduvad keskmisele õllesõbrale ehk päris müstilised. Nii koguste kui ühisrahastusest koondatu mõistes. Aga paneme asjad korra maailma mastaapi. Tänaseks üle maailma tuntud BrewDog on ühisrahastusena kokku kraapinud mõni tuhat alla 75 miljoni naela. Selles voorus ainuüksi on hetkeseisuga koos pea kaheksa miljonit.
Tuleb tunnistada, et paar vooru tagasi asusin ka mina selle klubi liikmeks. Sellest ka 'koerad' postituse pealkirjas. Põhjus on päris lihtne - alates teatud summa investeerimisest ootab mind igas maailma BrewDogi baaris (neid on üle saja, sealhulgas üks Tallinnas) 10% allahindlus. Ning nende e-poest tellides suisa 20%. Lisaks saan ma oma sünnipäeva aegu baarist veel ühe tasuta Punk IPA, umbes nagu Coffee In'is.
Teine, ja loomulikult oluliselt tähtsam põhjus on see, et BrewDog ka reaalselt laieneb. Kui ma sinna investeerisin, oli neil üks tehas Ellonis Šotimaal, tänaseks on neil teine tehas Ohio osariigis, kolmas peagi Berliinis ning Elloni tehase kõrvale on tehtud eraldi hapuõlle tehas (rääkisin hiljutises postituses, miks hapuõllede tootmine nii keeruline on ja eks räägin sellest teinekordki). Sellega koos kasvab ka minu soetatud osakute väärtus. Ehk kuigi ma neid ärilisel eesmärgil ei ostnud, võib see ports kunagi üksjagu raha väärt olla.
Ahjaa, kui kellelgi tekkis huvi sinna investeerida, siis palun kasutage julgelt minu soovitajakoodi R150564 ja andke endast märku. Kui saan piisavalt punkte kokku, saadab BrewDog mulle üht-teist mekitavat, mida siis asjaosalistega rõõmsalt jagan.
Aga tuleme alguse juurde tagasi. Jah, investeerisin ka Pühastesse. Sellest siis see 'pühak' postituse pealkirjas - nii kutsuvad Pühaste loojad oma investoreid. Nad pakuvad samuti soodustusi (kuigi väiksemaid, sest eks jällegi ole mastaabid erinevad), aga sellesse pruulikotta on mul ka üksjagu usku. Pealegi on tegemist pruulikojaga, millel on pea kõik õlled hästi välja tulnud. Seega on seal vaadi juures kas võlurid või on neil kõva sisemine filter. Piisab mul vaid mainida nende Dekadentsi, kui mu sõbral Erkkil juba süljenäärmed täiskiirusel pumpama hakkavad. Rääkimata siis eelmisel nädalal nende äsja avatud Taproomis proovitud Dekadentsi Guatemala rummi vaadis laagerdunud versioonist..
Ütlesin 'pea kõik õlled', sest pühakutele eripruulina valminud uhkes mustas sildis mujalt-ei-saa-õlu on kerge pettumus. Tegemist on väga kerge pilsneriga, mis iseenesest ei ole ju halb. Aga siinkohal tuleb tõdeda, et sellele õigele jääb ta veidi alla. Ja sellest on kahju. Samas kirjutan seda postitust peale kõva trenni, mistap tuleb öelda, et selle õlle aeg ja koht on taaskord siin ja praegu. Aga teist kohe otsa ei tahaks. Las kasvab veel veidi.
Eks see õlu ole hetkel veidi iseeneda populaarsuse ohver - kui sai lubatud, et investoritele pakutakse spetsiaalselt neile tehtud eksklusiivset pruuli, siis liikusid paljude mõtted Pühaste Silver Series õlledele, mis on juba olemuselt eksklusiivsed ja ihaldatud. Samas ei tasu nukrutseda - hõbedase sildiga õlled ei jää kuhugi ja nüüd saab kerge omaniku- või klubisse kuulumise tundega ka neid mekkimas käia, siinsamas Tallinnas või siis nende kahes kohas Tartus.
Ei, ei räägi legendaarsest Kelmide ja pühakute telesarjast seekord. Räägin hoopis rahast. Ja kuhu see kaob. Ja miks ta võib kunagi tagasi tulla.
Tänasel Gasellide üritusel sai oma aupaiste kätte Pühaste pruulikoda. Eks õllesõbrad teavad, et Pühaste kõigutas kodumaist õlleturgu mullu kõvasti sellega, et kogusid Fundwise'i kaudu üle poole miljoni euro ühisrahastust. Aga Gaselli TOPi eesotsas on nad hoopis selle pärast, mis nad kuni 2018. aasta lõpuni ära teinud olid.
Seega on tegemist ühe kõige kiiremini kasvava ettevõttega Eestis üldse, rääkimata pruulikodadest. Ja see on ju hea. Samamoodi kaasab hetkel juba teist ringi raha Tanker, kes eelmise, 700 000-eurose ühisraha abil ehitas oma väga ägeda uue tehase Jürisse ning seekordse 500 000 euroga teevad selle oluliselt efektiivsemaks.
Millest selline laienemine? Juhtus nii, et valitsus nõustus aasta algusest tõstma 50% aktsiisisoodusega tootmist (koodnimega väikepruulimine) 600 000 liitri pealt aastas 1,5 miljoni liitri peale. Ka seda peavad osad tehased (Põhjala ja Tanker eelkõige) peagi piiravaks, aga mitte seepärast, et eestlased nüüd üleöö käsitööõlle usku oleks läinud - vastupidi, suuremad tehased ekspordivad julgelt 60-80% oma aastatoodangust. Põhjalal näiteks oli paar kuud Pekingis oma pop-up õllebaar.
Väike põige ajalukku (kui nii võib öelda): Sori pruulikoda Tallinnas sündiski ühisrahastusest. Aga sellest üks teine kord.
Need summad tunduvad keskmisele õllesõbrale ehk päris müstilised. Nii koguste kui ühisrahastusest koondatu mõistes. Aga paneme asjad korra maailma mastaapi. Tänaseks üle maailma tuntud BrewDog on ühisrahastusena kokku kraapinud mõni tuhat alla 75 miljoni naela. Selles voorus ainuüksi on hetkeseisuga koos pea kaheksa miljonit.
 |
| Klubikaardiga BrewDogis mekutamas |
Tuleb tunnistada, et paar vooru tagasi asusin ka mina selle klubi liikmeks. Sellest ka 'koerad' postituse pealkirjas. Põhjus on päris lihtne - alates teatud summa investeerimisest ootab mind igas maailma BrewDogi baaris (neid on üle saja, sealhulgas üks Tallinnas) 10% allahindlus. Ning nende e-poest tellides suisa 20%. Lisaks saan ma oma sünnipäeva aegu baarist veel ühe tasuta Punk IPA, umbes nagu Coffee In'is.
Teine, ja loomulikult oluliselt tähtsam põhjus on see, et BrewDog ka reaalselt laieneb. Kui ma sinna investeerisin, oli neil üks tehas Ellonis Šotimaal, tänaseks on neil teine tehas Ohio osariigis, kolmas peagi Berliinis ning Elloni tehase kõrvale on tehtud eraldi hapuõlle tehas (rääkisin hiljutises postituses, miks hapuõllede tootmine nii keeruline on ja eks räägin sellest teinekordki). Sellega koos kasvab ka minu soetatud osakute väärtus. Ehk kuigi ma neid ärilisel eesmärgil ei ostnud, võib see ports kunagi üksjagu raha väärt olla.
Ahjaa, kui kellelgi tekkis huvi sinna investeerida, siis palun kasutage julgelt minu soovitajakoodi R150564 ja andke endast märku. Kui saan piisavalt punkte kokku, saadab BrewDog mulle üht-teist mekitavat, mida siis asjaosalistega rõõmsalt jagan.
Eks see õlu ole hetkel veidi iseeneda populaarsuse ohver - kui sai lubatud, et investoritele pakutakse spetsiaalselt neile tehtud eksklusiivset pruuli, siis liikusid paljude mõtted Pühaste Silver Series õlledele, mis on juba olemuselt eksklusiivsed ja ihaldatud. Samas ei tasu nukrutseda - hõbedase sildiga õlled ei jää kuhugi ja nüüd saab kerge omaniku- või klubisse kuulumise tundega ka neid mekkimas käia, siinsamas Tallinnas või siis nende kahes kohas Tartus.
Comments
Post a Comment