Pahupidi / Trinitario

Foto Saaremaa Coop lehelt

Saaremaa Kaubamaja on üks põnev koht. Selline vanakooli majatarvete kauplus, kust leiab kõike pesust pannide ja BluRay plaatideni. Olen sealt ostnud nii spordiriideid kui Muumidega nõusid, mänguasjadest ja lastelaulude plaatidest rääkimata.

Saaremaa Kaubamaja parkla on minu kui autojuhi jaoks veelgi põnevam. Teate küll, see on see koht, kus Uudo sai teada, et ta polegi nii nõutud kui alguses paistis (kuigi eks sadakond inimest on kah publik). Tihti pole muidugi põhjust autoga kesklinna sõita (sest see on äärelinnast nii kilomeeter-poolteist), aga mõnikord ikka satume sinna. Ja iga jummala kord on nad parkimise korraldust muutnud. See tundub nagu mingi parklapoomide ja -tehnoloogiate testpolügon.

Ma olen seal parkinud tasuta (sest poome pole või nad on stabiilselt püsti), maksnud suhteliselt algusest peale (sest värav sülitas vastava paberi välja), parkinud oma autonumbri automaati sisestades (nagu mõnes K-Rautas siiani saab teha) ja parkinud esimese tunni tasuta kellaga (kus edasi maksta oleks saanud, ei saanudki aru).

Täna avastasime uue võimaluse. Poom oli kenasti horisontaalis (ühel pool parklat, teisest otsast oleks saanud vabalt sisse sõita) ja värava kõrval suur ekraan. Kõigepealt palus ekraan veenduda, et auto number on puhas. Kuna siin pole ammu midagi sadanud, siis ei hakanud endas kahtlema, ju ta puhas oli. Ekraan nõustus veidi aja pärast, et vist on jah puhas ja teatas: "Vale number. Palun pöörduge infoletti." Ja avas poomi.

Ah?!

Parkisin end ühte 36 vabast kohast (ekraani kalkulatsioonide järgi) ja läksin omi asju ajama. Infoletti ei pöördunud. Korra kiikasin kaubamaja välisseinal olevat iseteenindusautomaati v3.0 (või sinnakanti), kus oli lihtsalt kirjas, et maksmiseks sisestage number. Ei hakanud masinat tülitama, Kaubamaja infoletti samuti.

Tunnike hiljem oli aeg lahkuda, istusin autosse, sõitsin poomini.. Ekraan küsis, kas ikka number on puhas (on küll, enne ise nägid ju), vilgutas rohelist noolt, poom tõusis ja sõitsin ära.

Veidi asja üle järele mõeldes tundub, et kohalik itimees on kaamerad valetpidi pannud. Tundub, et väljuv poom registreerib numbri ja sissesõidu-värav kontrollib, kas on makstud. Ja et kliendid parklasse kinni ei jääks, on vist arvutile selgitatud, et laseme praegu kõigil läbi sõita..

Igatahes, kõik töötab, aga mingi imelik mekk on manu. Siit jõuame kenasti ka Tankeri värskeima vaadilaagerdusega Stoudi juurde. Purgil on lihtsalt kirjas Bourbon BA Imperial Stout. Ootamatult suitsuse maitse selgitab ära fakt, et burboon ei ole tavaline maisirüübe, vaid vana hea Wild Turkey, mis annab ootamatult kõva konkurentsi šoti suitsuviskidele.

Aga parklaautomaadilikult pahupidine hapu maitse jääb suhu ikkagi. Ja kuskil vihjeid ei anta. Kuniks jõudsin poole õlle pealt Untappdi, kus ka pikem jutt kirjas. Tuleb välja, et tuntud vimkamehed on tume-tumeda õlle pruulinud Kveik pärmiga. Kveikist võib ilmselt pikemalt kirjutada, aga lühidalt on tegemist iidse Norra pärmi järeltulijaga, mis annab õllele kergelt hapuka maitse. See on küll päris spetsiifiline, aga ütlen ausalt, et ei osanud seda suitsuse tumeda õlle mekis ära registreerida.

Kes nüüd arvab, et hapu maitse tumeda õlle sees tundub veider, siis soovitan siinjuures eelarvamused kõrvale panna. Magusat tumedat stouti pakutakse pea iga tootja riiulil ja need magustoidud kipuvad meie pika talve lõpuks juba ära tüütama. Hea, et on mõni, kes ei suhkrusta oma stoute üle ja veel mõni, kes pulli pärast mõne vimka veel sisse viskab. Tuleb mainida muidugi, et tegemist on collabi ehk ühistööga, kus teine pool Horvaatia põnev väikepruulikoda The Garden Brewery. Selliste ühistööde vili kipubki reeglina olema midagi teistsugust.

Trinitario sobib nime poolest Tanker Black Pearl seeriasse, aga olemuselt on kõvasti põnevam. Piisavalt põnev, et sellest kirjutama hakata. Huvitav, mis ta siis teeks, kui ta mõneks ajaks keldris rahule jätta ja aasta või paari pärast avada? Huvitav, mis Saaremaa Kaubamajas juhtuks, kui parkimise süsteem mõneks ajaks samaks jätta?