Kork avaneb ja...
No tere. Hakkasin lõpuks omi mõtteid (taas) kirja panema.
Endale ja sulle ja neile ka. Kui kellelgi huvi on.
Ah et mis kork? Või kelle kõrvadele?
Käisime mitte-väga-ammu Hedvig Hansoni hingedepäeva kontserdil, kus kõlas hea mõttekild. Talt olla küsitud, et miks või millest ta laule kirjutab. Vastus oli selge - puudusest. Olen pikemat aega Eestis õlleblogisid jälginud, aga need kipuvad olema hirmus.. kuidas nüüd öelda.. õllekesksed. Ja siis kinnistus mõte, mis juba mõnda aega mõlkumas - teeks ühe blogi, kus küll mekutamisest juttu, aga ka kõigest sellest, mis õlle kõrvale passib. Olgu see siis töö, sport, teine õlu või söök. Millestki ju ikka vestelda on.
Seega - tere tulemast kohta, kus jutt teeb ringe, mõte seikleb, aga idee on üks - tutvustada põnevaid seiku õllemaailmast ja kõigest, mis sinna juurde kuulub.
Veidi põhitõdesid ka. Minu A ja O õllemaailmas on Untappd. Keskkond ise on tänaseks üheksa aastat vana, minu panus sinna on kestnud aastat kuus. Oluliselt kauem pole Eestis käsitööõllest kui sellisest ka juttu olnud. Untappd on veidi nagu õllesõprade Facebook - mekitavast saab üles laadida pildi, mulje ja hinnagu. Nii on hea järge pidada, mis juba proovitud ja mis veel ootamas. Ühtlasi on seal võimalik vaadata, mitu õlut millisest stiilist ja piirkonnast proovitud on, nii enda kui tuttavate ja võhivõõraste poolt.
Abikaasa palus mul õlledest kirjutama hakata, kui Untappdi järgi sai proovitud 1500 erinevat õlut. Lubasin asjaga kiirelt pihta hakata ja siin ma nüüd olen - küll veidi hiljem kui plaanitud, aga võib ju ka alustada nii, et esimene kirjeldatav on 2245. õlu.
Paar sõna siis sellest tänasest õllest ka. Deep Slumber on BrewDogi ja Buxtoni ühiselt tehtud 8,5% rukkiporter. Tegemist on kahe Šoti käsitööõlle suurkujuga, kellest põneval kombel Eestilegi kasu olnud. BrewDogist nimelt tulid kunagi härrad ja aitasid meil üles seada Põhjala õllekoja. Põhjala jällegi on selline Eesti käsitööõlle-maastiku alustala, kellest üle ega ümber ei saa. Sealsed mehed korraldavad ka iga-aastast õllehuviliste püha kogunemist, Tallinn Craft Beer Weekendi. Sel üritusel on ka BrewDog ja Buxton tihti esindatud. Selline ring siis.
Kui BrewDogi teab vast igaüks, kelle suu midagi peale Originaali ja Premiumi mekkinud, siis Buxtoniga on ilmselt teised lood. Poest neid tihti ei leia, sest õllekojal on kombeks toota oluliselt alla nõudluse. Ja müüa stiilis "meil on, kas tahate?" (Ikka tahetakse. Ja kõik ostetakse ära). Sellest hoolimata on tegemist erakordselt hinnatud pruulikojaga, kelle tumedad õlled on tase omaette. Küsisin kunagi ka omanikult, et kas BrewDog oma massiga neid koduriigi turult välja ei tõrju. Öeldi, et kuniks koostööd teha (ja üksteise kõrtsus vastastikku toodangut müüa), mahutakse kenasti ära.
Eks ta nii ole - väiketootjaid ju Eestiski sadakond, aga turuosa vaevaline 1,5%. Eesti Väikepruulijate Liit loodab paari seadusemuudatuse abil jõuda 6 protsendini (nagu teistes põhjamaa riikides), see oleks selline kriitiline mass, kus tootja võiks hakata veidigi mugavust tundma. Aga kogu sellest konnatiigist juba üks teine kord.
Uhh, nüüd sai pikk ja igav jutt. Aga nagu pealkiri ütleb - algus on ikka raske. Varsti saab ehk soonele ja siis on ehk lugeminegi lõbusam.
Aijaa, maitsest ka - selline jõuluajale sobivalt tummine ja mitmetahuline. On nii kibedaid noote kui väga-väga magusaid toone. Aga kokkuvõttes selline keskmisest maitsekam must ollus. Hea magustoit, nagu pühadeajale kombeks. Kõlbab mekkida kena vana juustuga, kerge konjakine hõng kumab õllest läbi. See on isegi veidi üllatav, sest tegemist pole ju vaadilaagerdatud õllega. Aga eks nii juhtu, kui katla taha sättida sellised hiiglased..
Otsa ta saigi. Tänan tähelepanu eest.
No tere. Hakkasin lõpuks omi mõtteid (taas) kirja panema.
Endale ja sulle ja neile ka. Kui kellelgi huvi on.
Ah et mis kork? Või kelle kõrvadele?
Käisime mitte-väga-ammu Hedvig Hansoni hingedepäeva kontserdil, kus kõlas hea mõttekild. Talt olla küsitud, et miks või millest ta laule kirjutab. Vastus oli selge - puudusest. Olen pikemat aega Eestis õlleblogisid jälginud, aga need kipuvad olema hirmus.. kuidas nüüd öelda.. õllekesksed. Ja siis kinnistus mõte, mis juba mõnda aega mõlkumas - teeks ühe blogi, kus küll mekutamisest juttu, aga ka kõigest sellest, mis õlle kõrvale passib. Olgu see siis töö, sport, teine õlu või söök. Millestki ju ikka vestelda on.
Seega - tere tulemast kohta, kus jutt teeb ringe, mõte seikleb, aga idee on üks - tutvustada põnevaid seiku õllemaailmast ja kõigest, mis sinna juurde kuulub.
Veidi põhitõdesid ka. Minu A ja O õllemaailmas on Untappd. Keskkond ise on tänaseks üheksa aastat vana, minu panus sinna on kestnud aastat kuus. Oluliselt kauem pole Eestis käsitööõllest kui sellisest ka juttu olnud. Untappd on veidi nagu õllesõprade Facebook - mekitavast saab üles laadida pildi, mulje ja hinnagu. Nii on hea järge pidada, mis juba proovitud ja mis veel ootamas. Ühtlasi on seal võimalik vaadata, mitu õlut millisest stiilist ja piirkonnast proovitud on, nii enda kui tuttavate ja võhivõõraste poolt.
Abikaasa palus mul õlledest kirjutama hakata, kui Untappdi järgi sai proovitud 1500 erinevat õlut. Lubasin asjaga kiirelt pihta hakata ja siin ma nüüd olen - küll veidi hiljem kui plaanitud, aga võib ju ka alustada nii, et esimene kirjeldatav on 2245. õlu.
Paar sõna siis sellest tänasest õllest ka. Deep Slumber on BrewDogi ja Buxtoni ühiselt tehtud 8,5% rukkiporter. Tegemist on kahe Šoti käsitööõlle suurkujuga, kellest põneval kombel Eestilegi kasu olnud. BrewDogist nimelt tulid kunagi härrad ja aitasid meil üles seada Põhjala õllekoja. Põhjala jällegi on selline Eesti käsitööõlle-maastiku alustala, kellest üle ega ümber ei saa. Sealsed mehed korraldavad ka iga-aastast õllehuviliste püha kogunemist, Tallinn Craft Beer Weekendi. Sel üritusel on ka BrewDog ja Buxton tihti esindatud. Selline ring siis.Kui BrewDogi teab vast igaüks, kelle suu midagi peale Originaali ja Premiumi mekkinud, siis Buxtoniga on ilmselt teised lood. Poest neid tihti ei leia, sest õllekojal on kombeks toota oluliselt alla nõudluse. Ja müüa stiilis "meil on, kas tahate?" (Ikka tahetakse. Ja kõik ostetakse ära). Sellest hoolimata on tegemist erakordselt hinnatud pruulikojaga, kelle tumedad õlled on tase omaette. Küsisin kunagi ka omanikult, et kas BrewDog oma massiga neid koduriigi turult välja ei tõrju. Öeldi, et kuniks koostööd teha (ja üksteise kõrtsus vastastikku toodangut müüa), mahutakse kenasti ära.
Eks ta nii ole - väiketootjaid ju Eestiski sadakond, aga turuosa vaevaline 1,5%. Eesti Väikepruulijate Liit loodab paari seadusemuudatuse abil jõuda 6 protsendini (nagu teistes põhjamaa riikides), see oleks selline kriitiline mass, kus tootja võiks hakata veidigi mugavust tundma. Aga kogu sellest konnatiigist juba üks teine kord.
Uhh, nüüd sai pikk ja igav jutt. Aga nagu pealkiri ütleb - algus on ikka raske. Varsti saab ehk soonele ja siis on ehk lugeminegi lõbusam.
Aijaa, maitsest ka - selline jõuluajale sobivalt tummine ja mitmetahuline. On nii kibedaid noote kui väga-väga magusaid toone. Aga kokkuvõttes selline keskmisest maitsekam must ollus. Hea magustoit, nagu pühadeajale kombeks. Kõlbab mekkida kena vana juustuga, kerge konjakine hõng kumab õllest läbi. See on isegi veidi üllatav, sest tegemist pole ju vaadilaagerdatud õllega. Aga eks nii juhtu, kui katla taha sättida sellised hiiglased..
Otsa ta saigi. Tänan tähelepanu eest.
Comments
Post a Comment